Maailm hoiab taas hinge kinni, kui süvenevad pinged Iisraeli ja Iraani vahel, olukord, mis hoiab turge, valitsusi ja kodanikke pinges. Kahe riigi vahelise avatud sõja võimalus tekitab tõelise majandusliku maavärina, mille mõjusid on juba tunda võtmesektorites, alates energiast kuni rahvusvahelise kaubanduseni.
Viimastel päevadel Maailma aktsiaturud on järsult langenud, samal ajal kui naftahinnad on hüppeliselt tõusnud. Need esialgsed turureaktsioonid on vaid eelmäng sügavama ja pikaajalisema eskaleerumise võimalikele kõrvalmõjudele Lähis-Ida südames, mis on strateegiline piirkond toorainevoogude ja kaubateede jaoks.
Pingeline energiaturg: nafta ja gaasi tegur
Iga kord, kui Lähis-Idas valitseb ebastabiilsus, Toornafta hind reageerib peadpööritavate tõusudegaPraeguse stsenaariumi kohaselt on Brenti toornafta barreli hind hüppeliselt tõusnud enam kui 13%, mis on suurim päevane tõus pärast Ukraina sissetungi, ulatudes üle 78 dollari. Analüütikud hoiatavad, et halvimal juhul barrel võib läheneda 130 dollarile kui Hormuzi väin blokeeritakse või strateegilised marsruudid häiritakse.
Selle alarmi võti peitub Hormuzi väin, kitsas veetee, mille kaudu liigub ligikaudu 20% maailma naftast ja üle 35% meretranspordiga toimuvast toornafta kaubandusest. Kui Iraan selle läbipääsu blokeeriks, nagu ta on varemgi väitnud, oleks ülemaailmne energiavarustus tõsiselt ohustatud, tõstes mitte ainult nafta, vaid ka veeldatud maagaasi hinda, mis on eriti oluline Euroopa ja Aasia jaoks.
Isegi kui õlivool pole täielikult katkenud, oht Hormuzile Sellest piisab juba inflatsiooniootuste õhutamiseks ja kütusehindade tõstmiseks. Samal ajal ei suudaks veeldatud maagaas sellistest riikidest nagu Katar kergesti leida alternatiivseid tarneteid, mis tõstaks veelgi gaasihindu Euroopas.
Turud reageerivad: aktsiaturud kukuvad ja põgenemine turvalisse kohta
Närvilisus on käegakatsutav rahvusvahelised finantsturudHirm on pannud investoreid aktsiaturult raha välja võtma ja investeerima traditsioonilistesse turvalistesse varadesse, nagu valitsusvõlakirjad ja kuld, mille hinnad on tõusnud. Suured Euroopa ja USA aktsiaturud on kaotanud oma positsiooni, samas kui energia- ja kaitsetööstuse aktsiad on konflikti kuumuses taastunud.
Lennufirmad ja turismifirmad kannavad enim koormust, mis peegeldab muret kütusehindade tõusu ja Lähis-Idasse suunduvate ja sealt väljuvate lennuliinide katkemise pärast. Samal ajal näevad naftakompaniid ja kaitsetöövõtjad hinnatõusu, oodates suuremaid kulutusi julgeolekule ja energiale.
Merekaubanduse pikaajalise seisaku võimalus, eriti kriitilistes punktides nagu Suessi kanal või India ookean, lisab õli tulle, mõjutades transpordihindu ja rahvusvahelist kaubavoogu.
Otsene mõju inflatsioonile ja majanduskasvule
Nafta ja gaasi hinna tõus otseselt mõjutada globaalset inflatsiooniTõusvad kütusehinnad kajastuvad kiiresti esmatarbekaupade tootmis- ja transpordikuludes, tõstes toidukaupade hinda ja vähendades leibkondade ostujõudu. Mõned eksperdid hindavad, et iga 10% naftahinna tõusu korral võib inflatsioon järgmisel aastal tõusta koguni 0,4%.
Eriti imporditud energiast sõltuvatele majandustele, nagu Euroopa Liit ja Jaapan, oleks löök veelgi suurem: lisaks kõrgematele energiakuludele Majanduskasv võib jahtuda ja tekkida stagflatsiooni oht (kõrge inflatsioon ja madal majanduskasv) – vana oht, mida kogeti juba 70. aastate naftakriisi ajal. Euroopa Keskpank võib olla sunnitud hinnatõusu ohjeldamiseks intressimäärasid tõstma, mis raskendaks majanduse taastumist.
Teistel arenevatel turgudel, näiteks Mehhikos, on valuuta volatiilsus suurenenud, kusjuures vahetuskurss dollari suhtes on märkimisväärselt kõikunud. See toimub ajal, mil Iraani naftaekspordi sanktsioonid ja piirangud juba karistavad mitmeid tarbijariike.
Tarneteed ja globaalsed ahelad surve all
La rahvusvaheliste tarneahelate haprus See on taas kord ilmne Lähis-Ida kriisi puhul. Lisaks Hormuzi väina blokaadiohule kardetakse konflikti levikut mereteedele, nagu Adeni laht, Suessi kanal ja Iraaniga seotud rühmituste kontrolli all olevad alad, mis suurendaks logistikakulusid ja viivitusi kaupade kohaletoimetamisel kogu maailmas.
Paljud analüütikud meenutavad pandeemia kogemust, kui kriitiliste tarneahelate katkemine tõi kaasa põhitoodete puuduse. Nüüd külvab komponentide ja tooraine päritolu ja saabumise ebakindlus taas kahtlusi tööstusharude ja tarbijate seas kogu maailmas.
Keskpangad, intressimäärad ja globaalne väljavaade
Sellise olukorraga silmitsi seisavad keskpangad keeruline ristmikÜhelt poolt võib inflatsioonisurve sundida neid intressimäärade langetamise lõpetama või isegi tõstma, mis mõjutab investeeringuid ja tarbimist. Teisest küljest muudavad ebakindlus ja võimalik majandusseisak rahapoliitika liigse karmistamise ebasoovitatavaks.
Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank (EKP) tegutsevad ettevaatlikult, hinnates, kas energiašokk on ajutine või muutub püsivaks ohuks globaalsele majanduskasvule. Samal ajal on IMF ja rahvusvahelised organisatsioonid juba oma SKP prognoose allapoole korrigeerimas, kuna on oht, et konflikt kestab oodatust kauem.
Kes tuleb halvemini välja?
Kõige rängema löögi saab suured naftaimportijad, lennufirmad ja transpordivahendidEuroopa, Jaapani ja Ladina-Ameerika majandused näeksid energiaarvete suurenemist ja konkurentsivõime langust. Tarbijad ja väikeettevõtted märkaksid samuti põhikaupade ja -teenuste hindade tõusu.
Selle asemel võiksid esialgu kasu saada energiaeksportijad ja kaitsetöövõtjad, kui energiajulgeoleku ja -varustusega seotud teenuste ja toodete järele püsib nõudlus.
Võimalikud kättemaksumeetmed, blokaadid või rünnakud olulisele infrastruktuurile, nagu nähti 2019. aastal Aramco rajatiste puhul, süvendaksid olukorda ja lisaksid turgudele veelgi volatiilsust.
Hirmu konflikti pikenemise ja selle mõju ees kaubateedele koos tooraine hinnatõusuga esitatakse kui suur väljakutse maailmamajandusele, just siis, kui eelmiste kriiside mõjud pole veel hajunud.