Maailm hoiab taas hinge kinni, kuna Iisraeli ja Iraani vahelised pinged eskaleeruvad – olukord, mis seab turud, valitsused ja kodanikud pingesse. Kahe riigi vahelise avatud sõjategevuse võimalus tekitab tõelise majandusliku maavärina, mille mõjusid on juba tunda võtmesektorites alates energiast kuni rahvusvahelise kaubanduseni.
Viimastel päevadel on ülemaailmsed aktsiaturud järsult langenud , samal ajal kui nafta hind on hüppeliselt tõusnud. Need esialgsed turureaktsioonid on vaid eelmäng potentsiaalsetele sügavama ja pikaajalisema eskalatsiooni laineefektidele Lähis-Ida südames, piirkonnas, mis on strateegiliselt oluline toorainevoogude ja kaubateede jaoks.
Pingeline energiaturg: nafta ja gaasi tegur
Iga kord, kui Lähis-Idas valitseb ebastabiilsus, reageerib toornafta hind peadpööritavate tõusudega . Praegusel juhul on Brenti toornafta hind hüpanud enam kui 13%, mis on suurim päevane tõus pärast Ukraina sissetungi, ulatudes üle 78 dollari barreli kohta. Analüütikud hoiatavad, et halvimal juhul võib hind ulatuda 130 dollarini barreli kohta, kui Hormuzi väin blokeeritakse või strateegilised laevateed häiritakse.
Selle ärevuse võti peitub Hormuzi väinas , kitsas veeteel, mida läbib ligikaudu 20% maailma naftast ja üle 35% meretranspordist toornafta valdkonnas. Kui Iraan otsustab selle läbipääsu blokeerida, nagu ta on varemgi väitnud, oleks ülemaailmne energiavarustus tõsiselt ohustatud, mis tõstaks mitte ainult nafta, vaid ka veeldatud maagaasi hinda, mis on eriti oluline Euroopa ja Aasia jaoks.
Isegi kui naftavoogu täielikult ei katkestata, on Hormuzi väinale avalduv oht juba piisav, et õhutada inflatsiooniootusi ja kergitada kütusehindu. Samal ajal on veeldatud maagaasil, mis pärineb sellistest riikidest nagu Katar, raskusi alternatiivsete tarnekanalite leidmisega, mis avaldab veelgi survet gaasihindade langusele Euroopas.
Turud reageerivad: aktsiaturud kukuvad ja põgenemine turvalisse kohta
Närvilisus on rahvusvahelistel finantsturgudel käegakatsutav . Hirm on pannud investoreid aktsiatest raha välja võtma ja paigutama seda traditsioonilistesse turvalistesse varadesse, nagu valitsusvõlakirjad või kuld, mille hind on tõusnud. Suured Euroopa ja Ameerika börsid on kaotanud oma positsiooni, samas kui energia- ja kaitsetööstuse aktsiad on konflikti keskel taastumas.
Lennufirmad ja turismifirmad kannavad enim koormust, mis peegeldab muret kütusehindade tõusu ja Lähis-Idasse suunduvate ja sealt väljuvate lennuliinide katkemise pärast. Samal ajal näevad naftakompaniid ja kaitsetöövõtjad hinnatõusu, oodates suuremaid kulutusi julgeolekule ja energiale.
Merekaubanduse pikaajalise seisaku võimalus , eriti kriitilistes punktides nagu Suessi kanal või India ookean, lisab õli tulle, mõjutades transpordihindu ja rahvusvahelist kaubavoogu.
Otsene mõju inflatsioonile ja majanduskasvule
Tõusvad nafta- ja gaasihinnad mõjutavad otseselt globaalset inflatsiooni . Kütusehinna tõus kandub kiiresti üle esmatarbekaupade tootmis- ja transpordikuludele, muutes ostlemise kallimaks ja vähendades leibkondade ostujõudu. Mõned eksperdid hindavad, et iga 10% naftahinna tõusu korral võib inflatsioon järgmisel aastal tõusta kuni 0,4%.
Eriti imporditud energiast sõltuvatele majandustele, nagu Euroopa Liit ja Jaapan, oleks hoop veelgi suurem: lisaks kõrgematele energiakuludele võib majanduskasv jahtuda ja tekkida stagflatsiooni (kõrge inflatsiooni ja madala majanduskasvu) oht – vana oht, mida kogeti juba 70. aastate naftakriisi ajal. Euroopa Keskpank võib olla sunnitud hinnatõusu ohjeldamiseks intressimäärasid tõstma, mis raskendaks majanduse taastumist.
Teistel arenevatel turgudel, näiteks Mehhikos, on valuuta volatiilsus suurenenud, kusjuures vahetuskurss dollari suhtes on märkimisväärselt kõikunud. See toimub ajal, mil Iraani naftaekspordi sanktsioonid ja piirangud juba karistavad mitmeid tarbijariike.
Tarneteed ja globaalsed ahelad surve all
Rahvusvaheliste tarneahelate haprus on taas ilmne Lähis-Ida kriisis. Lisaks Hormuzi väina blokaadiohule kardetakse, et konflikt võib levida mereteedele, näiteks Adeni lahele, Suessi kanalile või Iraani-meelsete rühmituste kontrolli all olevatele aladele, mis suurendaks logistikakulusid ja viivitusi kaupade tarnimisel kogu maailmas.
Paljud analüütikud meenutavad pandeemia kogemust, kui kriitiliste tarneahelate katkemine tõi kaasa põhitoodete puuduse. Nüüd külvab komponentide ja tooraine päritolu ja saabumise ebakindlus taas kahtlusi tööstusharude ja tarbijate seas kogu maailmas.
Keskpangad, intressimäärad ja globaalne väljavaade
Sellise stsenaariumi korral satuvad keskpangad keerulisse ristteele . Ühelt poolt võib inflatsioonisurve sundida neid intressimäärade langetamise lõpetama või isegi tõstma, mis mõjutab investeeringuid ja tarbimist. Teisest küljest muudavad ebakindlus ja potentsiaalne majandusseisak rahapoliitika liigse karmistamise ebasoovitatavaks.
Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank (EKP) tegutsevad ettevaatlikult, hinnates, kas energiašokk on ajutine või muutub püsivaks ohuks globaalsele majanduskasvule. Samal ajal on IMF ja rahvusvahelised organisatsioonid juba oma SKP prognoose allapoole korrigeerimas, kuna on oht, et konflikt kestab oodatust kauem.
Kes tuleb halvemini välja?
Kõige rängemalt tabab see suuri naftaimportijaid, lennufirmasid ja transpordisektorit . Euroopa, Jaapani ja Ladina-Ameerika majanduste energiaarved suureneksid ja konkurentsivõime langeks. Tarbijad ja väikeettevõtted tunneksid samuti esmatarbekaupade ja -teenuste hinnatõusu mõju.
Selle asemel võiksid esialgu kasu saada energiaeksportijad ja kaitsetöövõtjad, kui energiajulgeoleku ja -varustusega seotud teenuste ja toodete järele püsib nõudlus.
Võimalikud kättemaksumeetmed, blokaadid või rünnakud olulisele infrastruktuurile, nagu nähti 2019. aastal Aramco rajatiste puhul, süvendaksid olukorda ja lisaksid turgudele veelgi volatiilsust.
Pikaajalise konflikti ja kaubateede katkemise hirm koos toorainehindade tõusuga kujutab endast suurt väljakutset maailmamajandusele just siis, kui varasemate kriiside mõjud pole veel hajunud.