Bilanss ehk üldbilanss on finantsarvestuse dokument, mida ettevõtted esitavad teatud puhkudel (kord kvartalis, poolaastas või kord aastas), kus see kajastab ettevõtte majandus- ja finantsolukorda teatud ajahetkel. Need aitavad meil selgelt visualiseerida ettevõtte olukorda, et saaksime ennustada ettevõtte edasist arengut ja omakorda seda, kas nad juhivad õigesti oma aktsionäride kapitali. Vaatame, kuidas saame neid dokumente tõlgendada ja milliste suhtarvudega neid analüüsida.
Mis on bilanss/üldbilanss?
Bilanss ehk üldbilanss on a finantsarvestuse dokument mida ettevõtted teevad kajastab majanduslikku olukorda ja varasid sellest konkreetsel kuupäeval. Need dokumendid koostatakse perioodiliselt ja võimaldavad meil teadma varade ja finantside olukorda ettevõttes kohal. Bilanss koosneb kolmest põhikomponendist:
- Ettevõtte varad.
- Ettevõtte kohustused.
- Omakapital.
Ettevõtted peaksid püüdma tagada, et bilansikomponente säilitataks a tervislik tasakaal. Ettevõtte varad peavad alati vastama kohustustele lisatud aktsiakapitali väärtuses väärtuses. Me näeme neid dokumente eriti nende esitamisel kvartalitulemused, mis on viiteallikaks investoritele, et teada saada, kas ettevõtte aktsial on a bilansis ja omakorda teha kindlaks, kas see on ülehinnatud, alahinnatud või millisesse tulevikku see võib võtta.
Kuidas bilanssi tõlgendada.
Esialgu võime tunda end üsna hämmingus, nähes ettevõtte bilansidokumentides nii suurt hulka andmeid, kuid see on lihtsamast lihtsam. Kõigepealt peame vaatama seda osa, mis meile seda ütleb varad, mis ettevõttele kuuluvad (varad) ja Kuidas on neid varasid (kohustusi) rahastatud?. Varades saame eristada lühi- ja pikaajalisi, mida eristavad peamiselt ettevõtte valduses püsimise periood. Kui varad jäävad ettevõttesse aastaks vähem kui aasta (nagu toimub riigikassa, ettevõtte aktsiate või võlgade kasuks) arvestatakse Käibevara. Teisest küljest, kui nad jäävad ettevõttesse rohkem kui aasta (nagu juhtub pikaajaliste investeeringute, masinate või sõidukite, hoonete...) puhul põhivara. Järgmisena on meil kohustused, mis kuuluvad ettevõtte võlad pankade, võlausaldajate või teiste ees. Me võime eristada kahte tüüpi, nagu oleme varade puhul näinud; a lühiajalised kohustused, mis vastavad lühikese aja jooksul aeguvad võlad (vähem kui üks aasta) või pikaajalised kohustused, mis vastavad Pika aja jooksul tasumisele kuuluvad võlad. Koos kohustustega näeme ka ettevõtte netoväärtus, mis vastab ettevõtte omavahendid. Netoväärtus tekib ettevõtte varade ja kohustuste vahest.
Äribilansi dokumendi komponendid.
Ettevõtte bilanssi silmanurgast lugedes näeme olulisi andmeid, näiteks varade koguväärtus, võlgade väärtus koos nende aegumiskuupäevadega, kontojäägid, riigikassa ja aktsiakapital…Kõik need andmed kogutakse rühmade kaupa, mis on klassifitseeritud vastavalt nende likviidsusele.
Bilansi olulisemad suhtarvud.
Ettevõtte bilansside mõõtmiseks on tuhandeid suhtarvusid ja mõõdikuid, mille abil saame mõõta ettevõtte finantsseisundit. Allpool loetleme need, mida peame bilansi/üldbilansi dokumendi analüüsimisel kõige kasulikumaks:
1. Finantsvõimendus.
Ettevõtte finantsvõimendus tekib ettevõtte jagunemisel ettevõtte kohustuste kogusumma jagatud varade kogusummaga. See arvutus ütleb meile, mida osa varadest on finantseeritud välisvahenditega. Suur finantsvõimendus võib olla hoiatusmärk, kuna see võib viidata sellele, et ettevõttel on vaja toimimiseks palju välist kapitali. Kui arvutus ületab ühe, viitab see ettevõtte ülevõlgnevusele, mis viitab sellele, et ettevõttel on tulevikus elujõuetud bilansid.
2. Koguvõlg.
Ettevõtte võlgnevus tekib alates jagage kogu kohustused netoväärtusega ettevõttest, mis ütleb meile kohustuste suuruse ja omakapitali vaheline seos ettevõttest. Soovitav on, et ettevõtte võlatase oleks alla 1, mis näitaks meile, et ettevõtte võlad on väiksemad kui rahalised vahendid ettevõttest, ettevõtetes harvaesinev juhtum.
3. Üldlikviidsus.
Üldine likviidsuskordaja võimaldab mõõta ettevõtte maksevõimet lühikese aja jooksul. See suhe tuleneb jagage käibevara lühiajaliste kohustustega mis võimaldab meil tuvastada Mitu korda suudab ettevõte oma käibevaraga katta lühiajalisi kohustusi?. Soovitav on, et selle suhte tase oleks alati üle 1.
4. Esimese astme likviidsus.
See suhtarv on sarnane eelmises lõigus käsitletuga, kuid sel juhul lahutatakse käibevarast ettevõttes olevate varude väärtus. Rahvasuus tuntakse seda kui Happekatse ja nagu ka eelmisel juhul, on soovitatav selle suhte tase asuda üle 1. See suhe on üks populaarsemaid, kuna see võimaldab mõõta ettevõtte likviidsust kiiresti ja usaldusväärselt, Antud ei arvesta praeguste varude väärtust ettevõttes. Seda seetõttu, et ettevõtte laoseisud Likviidsuse arvutamiseks tuleks need kõigepealt maha müüa mida nad pakuvad.
5. Käibekapital:
See suhe ütleb meile praegune erinevus käibevara ja lühiajaliste kohustuste vahel ettevõttest. See võimaldab meil teada, kas ettevõtte käibevaraga, st mida nad kavatsevad vähem kui aasta pärast arve esitada, võiks katta jooksvaid kohustusi, st võlad tuleb katta vähem kui aastaga.